1. Veetorustike kokkupanemise ja paigaldamise meetod- süvendaja veetorustik võtab vastu isekleepuva terastoru ja kummist torust eraldatud ühenduskonstruktsiooni. Terastoru spetsifikatsioon on 6m×Φ800mm ja vooliku spetsifikatsioon on 1,5m×Φ800mm. Veetorustiku kogupikkus on 600 meetrit. Üks ots on ühendatud ehituslaeva mudatoruga, teine ots on varustatud veealuse toruga ühendamiseks õhuvabastusklapiga ja keskmine fikseeritakse vee ankurdamisega iga 150 meetri tagant, mida kõiki nimetatakse ka ääriku ääriku või ääriku ühenduseks.
.2 Veealuse torujuhtme paigutus ei mõjuta kanali navigeerimist ehitamise ajal ning tuleb paigaldada asjakohased veealused mudajuhtmed. Allveetoru üks ots on ühendatud veetoruga ja üks ots on ühendatud maatoruga. Veealune torukoost on kokkupandud üksuste lõhkumine ja nende vette saatmine. Vee sissesõiduots on püstitatud poiga ja selle asendit kontrollib ankrupaat. Maakraana ja veeankurpaadi koostöös pikeneb see järk-järgult vajaliku pikkuseni. Tagamaks, et liides, mida nimetatakse ka ääriku äärikuks või äärikuks, ei lekiks muda, kasutatakse ühendamisel pneumaatilist mutrivõtit ja tugevdust nimetatakse ka ääriku äärikuks või ääriku ühenduspoltideks (koostis: pea ja kruvi).
3 Allveetoru uppumine ja hõljumine Uppunud toru ujuv ja uppumine toimub torus oleva vee ujuvuse põhimõttel ja torujuhtme kaalul. Uppumisel pukseeritakse kokkupandud torujuhe ankrupaadiga positsioneerimiskohta ja kahte otsa kasutatakse Ankru fikseerimiseks (maaots saab otse ühendada maatoru suuga) ja seejärel süstitakse veepump, et see vajuks muda pinnale. Tõstmisel eraldatakse kaks otsa vee- ja maismaatorudest ning mõlema otsa toruavad suletakse pimeplaatidega. Maaots kasutab õhu süstimiseks õhukompressorit ja veeots jäetakse vee väljalaskeklapiga (materjalid: malm, malm) , roostevaba teras jne). Kui torus on vett, ujub toru järk-järgult ujuvuse järgi.
